pildiblog by Remo Savisaar

Remo päevaraamat on olnud minu suur lemmik juba pikka aega. Väga kvaliteetsed fotod meid ümbritsevast loodusest, aga mida me ise tavaliselt ei näe, kuna loomad ja linnud meie eest kaugele ära jooksevad. Tundub, et kui Remo metsa läheb, tuleb päike välja ning loomad-linnud ärkavad talveunest ja kogunevad tema kui metsaisa ümber.. Kui üldse midagi ette heita, siis seda, et arvestades blogi mahtu (fotode arvu) võiks seal olla midagi ka lisaks fotodele. Näiteks sissejuhatus sellesse, kuidas niisuguseid pilte üldse on võimalik teha (midagi sarnast, nagu ajakirjas Digi sai kirjutatud), siis oleks kogu soust veelgi vürtsikam.

Remo Savisaare blogi jälgisin juba enne kui ta võitis parima loodusfotoblogi tiitli aastal 2006. Ning minu suht pideva tähelepanu põhjus selle blogi osas on lihtne - see on parim loodusfotoblogi, mida ma siiani näinud olen, järjepidev ja pidevalt üllatav.

Kes ütles, et nimi rikub meest?

See on tore, et tänapäeva noor pole veel ainult urbanistlik, metallist ja asfaltist ja klaasist noor. Vaid on inimene, kes tahab ja viitsib loodust hinnata, armastada, leida uusi põnevaid nurki... Ja kui tema pildid aitavad ehk ühegi plekkpurgi kihutavast bemarist viskamata jätta, siis on ta teinud maailma kriipsu võrra paremaks. Ja see on rohkem, kui sina või mina seda suudame.

Maailma parim loodusfotoblogi 2006 ja 500-700 külastust iga päev, need faktid räägivad juba iseenda eest. lisaks veel see et remo lihtsalt oskab loodust pildile püüda - mulle igatahes suureks eeskujuks, on mida õppida..

Maailma parim loodusfotoblogi 2006. Mis siin ikka kommenteerida - kehvemaks pole ju jäänud.

Täiesti maailmatasemel loodusejäädvustamist. Loodus on meie ümber, kuid Remo blog näitab palju seda, mis jääb tavaliselt meie silmadele nähtamatuks.

Remo Savisaare ajaveeb kinnitab, et järjepidev töö ja pühendumine toob edu. Oma asja ajamisele pühendumine on see, mida paljudel fotoajaveebnikel Remolt õppida tasuks.